Jälle. No jälle olen ma vihane. Eile see värdjas tuli väga hilja ja oli joonud ja tundus, et kõvasti. Paar tundi mul und ei tulnud ja teda see absoluutselt ei huvitanud. Nutsin oma tund aega vist. Niii vastik oli olla. Ja täna. Ütlesin, et õhtul olgu ilusti kodus ja puha. Et niigi nii paljud õhtud kuidagi ... olnud. Ja mis ma nüüd siis kuulen. Kell 2.25 on tema linnas! Kohe tuleb tagasi, aga tema on praegu linnas. Et mis mõttes nagu?? Mina pean homme tööle minema ja varakult ärkama, aga sitta sellest. Ja vähe sellest ma veel teen süüa ja kõike, et tal hea oleks ja mis ma vastu saan? Mitte mingit vastutustunnet ega austust minu vastu. Phm sülitab mulle näkku. Tõesti on tunne, et mitte midagi välja ei tule, sest see ei ole ju normaalne. Ja siis veel imestab, et tema emale seda räägin. No talle endale rääkimine on kasutu ja ma ei taha, et mul oleks selline mees! No ei taha ma sellist elu. See ei ole lihtsalt normaalne.. Ja jälle. Magada ma ei saa, mitte mingit tuju mul pole ja putsi kuidas tahan ta maha lüüa. Või siis ennast. Või siis vähemalt ta läbi peksta. Oi putsi kui vihale ajab selline lapsik käitumine. Ja ei tea küll miks ta sinna linna jälle ronis. Nkn oma litsikarjaga jälle. Nagu ikka. Ja ega ta siis mulle rääkima ka ei hakka, et mis ja kus, sest kuidas siis oma naisele rääkida, et kuidas ta litsi lööb jne. No ei räägita ju selliseid asju. Aga maha ma ta ükskord vist löön tõesti. Putsi kui närvi ta mind lihtsalt ajab!! Urrrr!!!